Ülevaade Jena plaanist
Jena plaan on õpetamiskäsitlus, mille loojaks ja arendajaks oli Saksamaal Jenas asuva Friedrich Schilleri Ülikooli professor Peter Petersen (1884-1952). Petersen töötas Jena plaani kooli kontseptsiooni kallal peaaegu 30 aastat (1923-1952).
Peterseni kavatsus oli reformida vana haridussüsteemi. Tema loodud reformpedagoogilise lähenemise keskmesse tõusis kogukonna-/ühiskonnaelu kontseptsioon. Ta koguni nimetas seda mudelit kogukonnaelu kooliks (Lebensgemeinschaftsschule / life community school). Selle asemel, et olla isoleeritud asutus/institutsioon, peab kool Peterseni nägemuse kohaselt juurduma kohalikku kogukonda; eriti olulised nende seoste loomisel on lapsevanemad.
Koolid tagavad õpilastele elamisruumi (Lebensraum / living space), milles keskse tähtsusega on mugavus ja ruumi paigutus/korraldus, et õpilased leiaksid õppimise initsiatiivi igaüks oma individuaalsel arengutasemel, mis teeb võimalikuks avastus- ja tegevusele-orienteeritud õppe. Keskkond muutub vastavalt laste (ka erivajadustega laste!) vajadustele. Seega näiteks graffitit laua või seina peal ei nähta kui vandalismi, vaid pigem kui vahendit loovaks eneseväljenduseks, mida võiks produktiivsemalt/edukamalt suunata mujale. Kaasates õpilasi ruumi kujundamisse, saab sellest „sotsiaalne koht“.
Peterseni kavatsus oli reformida vana haridussüsteemi. Tema loodud reformpedagoogilise lähenemise keskmesse tõusis kogukonna-/ühiskonnaelu kontseptsioon. Ta koguni nimetas seda mudelit kogukonnaelu kooliks (Lebensgemeinschaftsschule / life community school). Selle asemel, et olla isoleeritud asutus/institutsioon, peab kool Peterseni nägemuse kohaselt juurduma kohalikku kogukonda; eriti olulised nende seoste loomisel on lapsevanemad.
Koolid tagavad õpilastele elamisruumi (Lebensraum / living space), milles keskse tähtsusega on mugavus ja ruumi paigutus/korraldus, et õpilased leiaksid õppimise initsiatiivi igaüks oma individuaalsel arengutasemel, mis teeb võimalikuks avastus- ja tegevusele-orienteeritud õppe. Keskkond muutub vastavalt laste (ka erivajadustega laste!) vajadustele. Seega näiteks graffitit laua või seina peal ei nähta kui vandalismi, vaid pigem kui vahendit loovaks eneseväljenduseks, mida võiks produktiivsemalt/edukamalt suunata mujale. Kaasates õpilasi ruumi kujundamisse, saab sellest „sotsiaalne koht“.
Lisaks fookusele kogukonnaellu hõlmavad kesksed ideed jena plaani hariduslikus kontseptsioonis järgmist:
Mäng – rollimängud ja improvisatsioonid Töö – läbi enesejuhendamise Pidu/tähistamine – kogukonnatunde ehitamiseks/kujundamiseks
|
|
Hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste „mitte-välja-arvamise“ („non-exclusion“) ehk kaasamise (inclusion) kontseptsioon oli Peterseni algupäraste koolide võtmetunnus. See peegeldub ka tänapäevastes Jena plaani koolides, mis edendavad/propageerivad kultuurset, religioosset ja rahvusvahelist mõistmist, nagu ka kaasavat haridust. On tõestatud, et jena plaani koolist saavad kasu HEV õpilased.
KRIITIKA: Peterseni metodoloogiat kritiseeritakse tihti selle terminoloogia kasutuse pärast. Sõnad ja kontseptsioonid nagu Führer (juht), Volk (rahvas), Gemeinschaft (kogukond) omavad tänapäeva ühiskonnas negatiivset varjundit oma lahutamatu seose pärast natsionaalsotsialismiga. Peterseni käitumine ja hoiakud Kolmanda Riigi (Third Reich) ajast jäävad samuti ebaselgeks.
Tekst: http://www.schome.ac.uk/wiki/Jenaplan
KRIITIKA: Peterseni metodoloogiat kritiseeritakse tihti selle terminoloogia kasutuse pärast. Sõnad ja kontseptsioonid nagu Führer (juht), Volk (rahvas), Gemeinschaft (kogukond) omavad tänapäeva ühiskonnas negatiivset varjundit oma lahutamatu seose pärast natsionaalsotsialismiga. Peterseni käitumine ja hoiakud Kolmanda Riigi (Third Reich) ajast jäävad samuti ebaselgeks.
Tekst: http://www.schome.ac.uk/wiki/Jenaplan