Rütmiline nädala töökava – koolielule rütmi seadmine
Töö jena plaani koolis on organiseeritud rütmilise nädala töökavaga, mis asendab lapse jaoks päeva- ja tunnipõhist kava ning sisaldab seejuures vabadust ja kohustusi. Eeldatavasti jätab see õpetaja poolt antavatele juhistele oma koha, kuid samas vähendab nende domineerivust.
Rütmilise nädala töökavaga, põhiliste haridusvormide ja pedagoogiliste situatsioonide rütmilise vaheldumisega, ületab Petersen traditsiooniliste koolide „lapiteki kava“, mille määravaks struktuuriliseks elemendiks on 45-minutiline tund.
Jena plaani koolis määratakse koolipäeva ja -nädala rütm (enese-) diferentseeritud õppe alusel (by means of (self)differentiated instruction).
See võimaldab õpilasel järgida oma individuaalseid (bio-)rütmilisi vajadusi ja arvestada oma personaalset õppimiskiirust, takistamata seejuures kaaslastel samal ajal nende endi rütmi järgimist.
Pedagoogiliselt vormitud nädala algus on jena plaani koolis väga oluline. Näiteks nädala alguses toimuv kooli kogunemine või hommikune kogunemine loob ühenduse elamise ja õppimise vahel ning juhib kooli (või klassi) lapsed „elukogukonda“ eesmärgiga liita iga indiviid grupiga ning teha temast grupi liige. Kogunemised toimuvad tavaliselt ringis, mistõttu on kõigile osalejatele tagatud võrdne võimalus oma mõtteid avaldada.