Peter Petersen (1884-1951)
Elu ja töö lugu
Peter Petersen sündis 26. juunil 1884. aastal Großwiehe´s Flensburgi lähedal 7-lapselise talupoja perekonna vanima lapsena.
Pärast abituuriumi läbimist õppis Petersen 1904-1909. aastani erinevates ülikoolides (näiteks Leipzigis, Kielis, Kopenhaagenis ja Poseni Akadeemias) inglise filoloogiat, filosoofiat, psühholoogiat, pedagoogikat, ajalugu, teoloogiat ja rahvamajandust.
1908. aastal kaitses Petersen Jena Ülikoolis oma doktoritööd teemal „Arengu idee Wundti filosoofias, samaaegselt panus kultuuriajaloo metodoloogiasse“ („Der Entwicklungsgedanke in der Philosophie Wundts, zugleich ein Beitrag zur Methode der Kulturgeschichte“/ „The idea of development in Wundt's Philosophy, at the same time a contribution to the methodology of cultural history“).
1909. aastal läbis ta Leipzigi Ülikoolis õpetajakoolituse ja sai õiguse õpetada keskkooliastmes religiooniõpetust, inglise ja heebrea keelt, ajalugu ning filosoofiat. Oma õpetajateed alustas Petersen abiõpetajana Königin-Carola Gümnaasiumis Leipzigis, kus töötas mõned kuud. Edasi asus ta õpetama vanimas Hamburgi Gümnaasiumis nimega Johanneum.
Peagi sattus Petersen kontakti koolireformi liikumisega ning 1920. aastal sai temast koolijuht Lichtwarkschule´s Hamburg-Winterhudes, esimeses riigi poolt heakskiidetud pilootkoolis, millest pidi saama Saksa Kultuurikool (Kulturschule) või Saksa Gümnaasium/keskkool.
Samal aastal (1920) sai ta kvalifikatsiooni (ingl. k. habilitation) Hamburgi Ülikoolist teemal „Aristotelese filosoofia ajalugu protestantlikul Saksamaal Lutherist Hegelini“ („Geschichte der aristotelischen Philosophie im protestantischen Deutschland von Luther bis Hegel“).
1923. aastal kutsuti Petersen Jena Ülikooli tööle professoriks hariduse valdkonnas. Jenasse jäi ta kuni oma surmani 1952. aastal. Petersenist sai 1923. aastal Pedagoogilise Seminari (haridusosakonna, k.a ülikooli pilootkooli) juht.
Aasta pärast (1924) see osakond reorganiseeriti ja nimetati ümber Friedrich Schilleri Ülikooli Pedagoogiliseks instituudiks koos pilootkooliga uurimisprojektide realiseerimiseks, uute koolielu vormide testimiseks ja juhendamiseks (Erziehungswissenschaftliche Anstalt der Friedrich-Schiller-Universität, mit Versuchsschule zur Durchführung von Forschungsvorhaben und Erprobung neuer Formen des Schul- und Unterrichtslebens).
Selleks, et uue reformpedagoogilise liikumise internatsionaalsus ületaks vana õppimiskooli, hoidis Petersen oma õpetamis- ja avaldamistegevuse juures end intensiivselt kursis erinevate lähenemiste baasmotiividega. Seda arusaama järgides osales ta Uue Hariduse Seltsi (New Education Fellowship; asutatud Calais´s 1921. aastal) juhtivliikmena ka globaalsel diskussioonil.
1927. aastal esitles Petersen Locarnos esimest korda enda loodud haridusmudelit. Esitlus toimus suurel kongressil nimega „Vabaduse tähendus hariduses“ („The Meaning of Freedom in Education“), kus osales 1200 haritlast üle kogu maailma. Järgides Põhja-Ameerika kolleegide eeskuju (Helen Parkhurst → Daltoni plaan; Carleton Washburne → Winnetka plaan), nimetab Petersen oma pedagoogilise lähenemise Jena plaaniks.
Peterseni teadmised ja kriitika kaasaegsetele metodoloogilistele baaslähenemistele ning ideedele said aluseks tema kahe kümnendi vältel kujunenud koolikontseptsioonile. Viimane ühendab loova sünteesi kaudu selliste autorite püüdlused reformi suunas, nagu näiteks Freinet, Decrolys, Otto, Lietz, Geheeb, Kilpatrick, Kerschensteiner, Ferrières.
1928. aastal suundus Peter Petersen õppimise ja õpetamise reisile läbi Ameerika. Aasta hiljem (1929) sai temast Tšiilis haridusministeeriumi nõunik keskhariduse alal ning Santiago Ülikooli professor.
1937. aastal nimetati Peter Petersen Ateena Ülikooli audoktoriks.
1945. aastal sai Petersenist Jena Ülikooli Sotsiaal-Pedagoogilise teaduskonna dekaan, sellele ametikohale jäi ta kolmeks aastaks (kuni 1948).
Peter Petersen suri 1951. aastal Jenas ja ta on maetud Großenwiehe´sse.
Kokkuvõtva inglisekeelse Peter Peterseni CV leiad siit.
Tekst: „Changes and Perspectives of the Jena-Plan Concerning Inclusive Education“ (s.a.). Külastatud aadressil: http://projectos.iec.uminho.pt/telmie/private/osnabruck/jena-plan-perspective-1.html (21.03.2013)
Pilt: http://ecopedagogy.files.wordpress.com/2009/09/peter_petersen.jpg
Pärast abituuriumi läbimist õppis Petersen 1904-1909. aastani erinevates ülikoolides (näiteks Leipzigis, Kielis, Kopenhaagenis ja Poseni Akadeemias) inglise filoloogiat, filosoofiat, psühholoogiat, pedagoogikat, ajalugu, teoloogiat ja rahvamajandust.
1908. aastal kaitses Petersen Jena Ülikoolis oma doktoritööd teemal „Arengu idee Wundti filosoofias, samaaegselt panus kultuuriajaloo metodoloogiasse“ („Der Entwicklungsgedanke in der Philosophie Wundts, zugleich ein Beitrag zur Methode der Kulturgeschichte“/ „The idea of development in Wundt's Philosophy, at the same time a contribution to the methodology of cultural history“).
1909. aastal läbis ta Leipzigi Ülikoolis õpetajakoolituse ja sai õiguse õpetada keskkooliastmes religiooniõpetust, inglise ja heebrea keelt, ajalugu ning filosoofiat. Oma õpetajateed alustas Petersen abiõpetajana Königin-Carola Gümnaasiumis Leipzigis, kus töötas mõned kuud. Edasi asus ta õpetama vanimas Hamburgi Gümnaasiumis nimega Johanneum.
Peagi sattus Petersen kontakti koolireformi liikumisega ning 1920. aastal sai temast koolijuht Lichtwarkschule´s Hamburg-Winterhudes, esimeses riigi poolt heakskiidetud pilootkoolis, millest pidi saama Saksa Kultuurikool (Kulturschule) või Saksa Gümnaasium/keskkool.
Samal aastal (1920) sai ta kvalifikatsiooni (ingl. k. habilitation) Hamburgi Ülikoolist teemal „Aristotelese filosoofia ajalugu protestantlikul Saksamaal Lutherist Hegelini“ („Geschichte der aristotelischen Philosophie im protestantischen Deutschland von Luther bis Hegel“).
1923. aastal kutsuti Petersen Jena Ülikooli tööle professoriks hariduse valdkonnas. Jenasse jäi ta kuni oma surmani 1952. aastal. Petersenist sai 1923. aastal Pedagoogilise Seminari (haridusosakonna, k.a ülikooli pilootkooli) juht.
Aasta pärast (1924) see osakond reorganiseeriti ja nimetati ümber Friedrich Schilleri Ülikooli Pedagoogiliseks instituudiks koos pilootkooliga uurimisprojektide realiseerimiseks, uute koolielu vormide testimiseks ja juhendamiseks (Erziehungswissenschaftliche Anstalt der Friedrich-Schiller-Universität, mit Versuchsschule zur Durchführung von Forschungsvorhaben und Erprobung neuer Formen des Schul- und Unterrichtslebens).
Selleks, et uue reformpedagoogilise liikumise internatsionaalsus ületaks vana õppimiskooli, hoidis Petersen oma õpetamis- ja avaldamistegevuse juures end intensiivselt kursis erinevate lähenemiste baasmotiividega. Seda arusaama järgides osales ta Uue Hariduse Seltsi (New Education Fellowship; asutatud Calais´s 1921. aastal) juhtivliikmena ka globaalsel diskussioonil.
1927. aastal esitles Petersen Locarnos esimest korda enda loodud haridusmudelit. Esitlus toimus suurel kongressil nimega „Vabaduse tähendus hariduses“ („The Meaning of Freedom in Education“), kus osales 1200 haritlast üle kogu maailma. Järgides Põhja-Ameerika kolleegide eeskuju (Helen Parkhurst → Daltoni plaan; Carleton Washburne → Winnetka plaan), nimetab Petersen oma pedagoogilise lähenemise Jena plaaniks.
Peterseni teadmised ja kriitika kaasaegsetele metodoloogilistele baaslähenemistele ning ideedele said aluseks tema kahe kümnendi vältel kujunenud koolikontseptsioonile. Viimane ühendab loova sünteesi kaudu selliste autorite püüdlused reformi suunas, nagu näiteks Freinet, Decrolys, Otto, Lietz, Geheeb, Kilpatrick, Kerschensteiner, Ferrières.
1928. aastal suundus Peter Petersen õppimise ja õpetamise reisile läbi Ameerika. Aasta hiljem (1929) sai temast Tšiilis haridusministeeriumi nõunik keskhariduse alal ning Santiago Ülikooli professor.
1937. aastal nimetati Peter Petersen Ateena Ülikooli audoktoriks.
1945. aastal sai Petersenist Jena Ülikooli Sotsiaal-Pedagoogilise teaduskonna dekaan, sellele ametikohale jäi ta kolmeks aastaks (kuni 1948).
Peter Petersen suri 1951. aastal Jenas ja ta on maetud Großenwiehe´sse.
Kokkuvõtva inglisekeelse Peter Peterseni CV leiad siit.
Tekst: „Changes and Perspectives of the Jena-Plan Concerning Inclusive Education“ (s.a.). Külastatud aadressil: http://projectos.iec.uminho.pt/telmie/private/osnabruck/jena-plan-perspective-1.html (21.03.2013)
Pilt: http://ecopedagogy.files.wordpress.com/2009/09/peter_petersen.jpg