Baasgrupp
Üks ilmsemaid väliseid märke jena plaani pedagoogikas on aastaste (yearly) klasside lahutamine ja asendamine nn baasgruppidega, mis tavaliselt koosnevad 3-s (või vähemalt 2-s) eri vanusegrupis olevatest lastest. Petersen lükkab resoluutselt tagasi aastased, ühes ja samas vanuses olevate laste klassid. Ta näeb neid klasse istumajäänud õpilaste viletsuse põhjusena ning vihjena sellele, et homogeensus oleks justkui ühtse õppimise eeltingimus. Oma ülikooli katsekoolis moodustas Petersen järgmised baasgrupid:
Petersen hoidis need grupid tahtlikult heterogeensetena ning lasi neil ise integreeruda kooli kogukonda. Peale erinevate vanusegruppide kombineerimise mõistab jena plaani kool grupi struktuuri osas heterogeensuse põhimõtte olulisust ka seoses soo, sotsiaalse, kultuurilise ja usulise tausta, arengutaseme, iseloomu, andekuse ja saavutusvõimega. |
Kuna alati liigub vaid üks osa grupist kõrgemasse gruppi edasi, siis sisaldab baasgruppide süsteem võrdselt nii muutust kui ka jätkuvust. Astmepõhine grupeerimine, mis peegeldab psühholoogiliste leidude kohaselt normaalse mängugrupi vanuselist pingerida, tekitab olemasolevate arenguerinevuste abil „haridusliku erinevuse“, mida saab kasutada pedagoogiliselt ja didaktiliselt. Vanusevahe võimaldab abistaja või sponsori süsteemi loomist ja põhjustab - läbi abistamise ja abisaamise kogemuse – kindlate väärtuste (nagu näiteks vastutuse/usaldusväärsuse ja solidaarsuse) teket kombinatsioonis spetsiifilise sotsiaalse haridusega. Koostööd rõhutatakse ja võistluslikkust vähendatakse. Iga laps saab kogeda oma õppimise progressi võrreldes nooremate õpilastega ja näha perspektiivi vanemates õpilastes.
Petersen väldib kindlakskujunenud rollide (nt klassi priimus, klassi kehvik) ja suhtlusmustrite probleemi baasgruppide pideva muutumise kaudu, mille tulemusena muutub korduvalt ka lapse positsioon grupis. Seega ehkki igal aastal lahkub kolmandik grupist kõrgemasse gruppi, pole „istumajääjate“ jaoks olukord nii alandav ja kehv kui aastaste klasside süsteemis, kuna enamus grupikaaslastest on endiselt samad.
Tekst: http://projectos.iec.uminho.pt/telmie/private/osnabruck/jena-plan-perspective-2.html#2
Petersen väldib kindlakskujunenud rollide (nt klassi priimus, klassi kehvik) ja suhtlusmustrite probleemi baasgruppide pideva muutumise kaudu, mille tulemusena muutub korduvalt ka lapse positsioon grupis. Seega ehkki igal aastal lahkub kolmandik grupist kõrgemasse gruppi, pole „istumajääjate“ jaoks olukord nii alandav ja kehv kui aastaste klasside süsteemis, kuna enamus grupikaaslastest on endiselt samad.
Tekst: http://projectos.iec.uminho.pt/telmie/private/osnabruck/jena-plan-perspective-2.html#2